Käesoleva aasta teisel poolel on taastuvenergia turg Balti riikides ja Poolas selgelt elavnenud, ütleb Mantas Auruškevičius, 8,5-protsendilise tootlusega võlakirju praegu pakkuva investeerimisettevõtte „Atsanaujinčios energetikos investicijos“ (AEI) juht. Pärast mitut vaoshoitumat aastat tulevad välisinvestorid tagasi meie regiooni, otsides nii töötavaid kui ka arendusjärgus roheenergia projekte.
Eksperdi sõnul võib selle taastumise põhjuseid otsida Balti elektrivõrkude sünkroniseerimises Mandri-Euroopaga, tasakaalustusturu stabiliseerumises ja tänu tehisintellekti ja andmekeskuste arengule märkimisväärselt kasvavas roheenergia nõudluses kogu maailmas.
„2024. aasta lõpus müüsime edukalt oma esimese päikesepargi portfelli Poolas – 65,5 MW projekti omandas Briti kapitalituru tegija. Samuti oleme saanud rahvusvahelistelt investoritelt suuremat huvi kogu meie portfelli omandamiseks Poolas, Leedus ja Lätis, kuna nad näevad selles piirkonnas suurt arengupotentsiaali.
Meie eesmärk on müüa oma projekte kõrgeima hinnaga, seega hindame, milline tee – kogu portfelli müümine või selle müümine osade kaupa – oleks tõhusam. Investorite huvi on aga selge signaal meie regiooni atraktiivsuse taastumisest,“ ütleb taastuvenergia juht Mantas Auruškevičius.
Huvi pakuvad erinevates arenguetappides olevad projektid
Lords LB Asset Managementi hallatav AEI on viie aastaga loonud piirkonna ühe suurima taastuvenergia platvormi. Praegu tegutsevate tuuleparkide maht Leedus ja päikeseparkide maht Poolas on 280 MW ning aasta lõpuks kasvab portfell veel 69 MW võrra, kui saavad valmis ka ülejäänud Poola projektid. Praegu tegutsevad pargid toodavad enam kui 7,5 miljoni euro suurust EBITDA-d aastas.
„Ehitame 200 MW uut võimsust: 88 MW päikeseparki Poolas, mis alustavad tööd selle aasta lõpus ja 2026. aasta kevadel, ning 112 MW tuuleparki Lätis,“ ütleb AEI juht.
Investeerimisettevõtte tähtaeg lõpeb 2028. aasta veebruaris, see on jõudnud viimasesse ehk müügifaasi ja hallatavatele projektidele otsitakse strateegilisi ostjaid.
AEI investeerimisportfelli kogumaht on 1,8 GW, selle väärtus on 165,1 miljonit eurot. Investeerimisstrateegia kohaselt ei arendata kõiki portfellis olevaid projekte nende kasutamise etapini; osa neist on kavas maha müüa kohe pärast ehitusloa saamist või ehituse algstaadiumisse jõudmist.
Ettevõttel, mis pakub Balti riikide era- ja institutsionaalsetele investoritele 13-kuulisi võlakirju fikseeritud 8,5-protsendilise tootlusega, on tasakaalustatud kapitalimudel: investeerimisettevõtte tasandil on enam kui pool kapitalistruktuurist omakapital, ülejäänud osa on võlakirjade kujul.
„Müügist saadavat tulu kasutatakse peamiselt võlakirjade lunastamiseks ja meie eesmärk on kogu oma portfell realiseerida 2027. aasta lõpuks. Viimase viie aasta jooksul oleme suutnud tasakaalustada tehnoloogilist, geograafilist ja arenguetappide mitmekesisust, mis võimaldab meil paindlikult reageerida turutingimustele ja maksimaalselt ära kasutada meie regiooni vastu tekkinud huvi,“ ütleb M. Auruškevičius.
Investoreid köidab stabiilsus ja nõudlus
Eksperdi sõnul on pärast vaoshoitumat perioodi, mille osaliselt määras ka geopoliitiline olukord, on viimase poolaasta jooksul välisinvestorite huvi meie regiooni vastu hakanud taastuma ning selle põhjused on komplekssed. Põhimõtteliselt langes maailma energiatarbimise muutumine kokku meie piirkonna taristu kasvava usaldusväärsusega.
Selle aasta alguses sünkroniseerisid Balti riigid lõpuks oma elektrisüsteemid Mandri-Euroopaga. See samm vähendas eksperdi sõnul sõltuvust välistest energiaallikatest ja tugevdas oluliselt piirkonna energiakindlust. Samal ajal on hoogustumas ühine Balti bilansivõimsuse turg ning kohalikud operaatorid on liitunud Euroopa bilansiplatvormidega.
„Kõik see tähendab seda, et turuosalised saavad juba praegu ennustada bilansikulusid, tõhusamalt hallata riske ja kavandada pikaajalist tulu. Täna on meil selgelt määratletud turg, kus taastuvenergiaprojektid on muutumas üha usaldusväärsemaks investeeringuks,“ ütleb M. Auruškevičius.
Tehisintellekti revolutsioon, mis muudab põhjalikult nergiatarbimist, on muutumas veelgi olulisemaks turu katalüsaatoriks, ütleb AEI esindaja.
„Andmekeskuste buum, mis on täna kõige selgemini nähtav USA-s ja Skandinaavias, on juba endast tunda andnud ka Kesk- ja Ida-Euroopas, eriti Poolas. Võrgud ei ole võimelised pakkuma andmekeskuste teenindamiseks vajalikku elektrienergia hulka.
Kasvav nõudlus elektri järele on üks põhjustest, miks rahvusvaheline kapital on naasnud regiooni. Kasvav huvi mitte ainult stabiilselt töötavate tuule- või päikeseparkide, vaid ka varajases staadiumis projektide vastu näitab, et turul on tekkinud usalduslik alus,“ ütleb M. Auruškevičius.
Balti riigid ja Poola on täna investoritele küps, arusaadav ja läbipaistev turg. Kasvav nõudlus elektri järele, selge regulatiivne keskkond ja suured taristuprojektid loovad tingimused nii pikaajalisteks investeeringuteks kui ka projektide edukaks elluviimiseks.
—
TÄHTIS HOIATUS:
Käesolev teadaanne ei ole mõeldud levitamiseks uudisteagentuuridele Ameerika Ühendriikides ega levitamiseks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Jaapanis ega Austraalias ega muudes kohtades, kus selline levitamine on sobimatu.
Teatud jurisdiktsioonides võib seadus piirata õigust levitada seda teadaannet ja muud väärtpaberitega seotud teavet. Isikud, kelle kätte see teadaanne või muu teave satub, peaksid selliste piirangutega tutvuma ja neid järgima.
Käesolev teadaanne ei ole pakkumine ega kutse osta Ettevõtte väärtpabereid ning ei ole mingil viisil seotud sellise pakkumise või kutsega. Prospekt on ainus õiguslikult siduv dokument, mis sisaldab teavet äriühingu, võlakirjade, nende pakkumise kohta Leedus, Lätis ja Eestis, samuti nende kauplemisele lubamise kohta reguleeritud turul. Prospekt on avaldatud Ettevõtte veebilehel https://lordslb.lt/aei_bonds_2025_retail, samuti ka www.nasdaqbaltic.com ja www.crib.lt.
Prospekti heakskiitmist ei tohiks tõlgendada reguleeritud turul kauplemisele lubatavate võlakirjade kvaliteedi kinnitusena. Potentsiaalsetel investoritel soovitatakse enne investeerimisotsuse tegemist prospekt läbi lugeda, et nad mõistaksid kõiki võlakirjadesse investeerimise otsusega seotud võimalikke riske ja hüvesid. Lisaks ei ole käesolevas teadaandes nimetatud väärtpaberid registreeritud ega registreerita ka edaspidi 1933. aasta USA väärtpaberiseaduse (muudetud kujul) alusel ning neid ei tohi pakkuda ega müüa Ameerika Ühendriikides ega Ameerika Ühendriikides asuvatele isikutele, välja arvatud juhul, kui need väärtpaberid on registreeritud nimetatud väärtpaberiseaduse alusel või kui on tehtud erand nimetatud väärtpaberiseaduse registreerimisnõuetest. Ameerika Ühendriikides väärtpaberite avalikku pakkumist ei tehta.
„BNS Spaudos centre“ skelbiami įvairių organizacijų pranešimai žiniasklaidai. Už pranešimų turinį atsako juos paskelbę asmenys bei jų atstovaujamos organizacijos.
